Õppisin liblikmassaaži 2010. aastal, kui Richard Overly käis Eestis leebet bioenergeetikat tutvustavaid seminare tegemas. Ausalt öeldes väga põnev kogemus oli. Teoreetiline osa haakus kohe – kõik, mis inimlapsega juhtub juba enne kõne arengut, kuidas see võib mõjutada kehas energiavoolu ja blokeeringute teket. Teisalt jällegi liblikmassaaži kogemine ei olnud just kõige mõnusam. Miks? Kui teed seda esimest korda ja pead jälgima veel kuidas teha, siis ei olnud need puudutused väga liblikalennule sarnased.

Samas miski kõnetas sellest päevast nii tugevasti, et tegin endale varsti liblikmassaaži üksipulgi selgeks ja igaüks, kes külla juhtus, sai ka omal nahal liblikmassaaži kogeda. Tegelikult päris nii ei olnud, kui inimene (või ka loom) ei soovi puudutamist, siis vastu tahtmist ei tohi massaaži teha. Loomulikult on mul ka sõbrannasid, kes kohe väitsid, et neile nii õrn massaaž ei mõju. Tõesti liblikmassaaži mõju on teistsugune, kui lihaseid töötleva „päris” massaaži mõju. Võib-olla sobibki „julgematele” ja tundlikuma natuuriga inimestele.

Meisterlikkus õrnade puudutuste osas tuleb tegelikult kiiresti, kui olla enda sees rahulik ning järgida sama rahulikult ka massaaži tegemise juhiseid.

Pikaajalise õpetamise kogemuse pealt võin öelda, et see harjutamine veab osalejatel ja ruumis energiad liikuma, tekib mõnus lõõgastunud olek. Viimane on ka üks põhjustest, miks võiks ise õppida liblikmassaaži. Kodustes tingimustes teistele pereliikmetele õrna puudustust jagada on igati hea tegu. Sügavama mõju tekkimiseks on samuti hea, et liblikmassaaži tehtaks regulaarselt kord nädalas pikema aja jooksul, näiteks 2-3 kuud.

<< Tagasi